Lisaks sadamatele saab paate vette panna ka teistes kohtades. Mõnikord on veekogu kallas looduslikult sobiv, sagedamini lastakse paate treileritelt vette selleks spetsiaalselt rajatud slippidel ja lautrikohtades. Mitmel pool aga piiravad mootorsõidukitega randa pääsemist keskkonnakaitselised reeglid või omandiküsimused. Trossi mereabi alustas Eesti slippide ja teiste veeskamiskohtade andmebaasi koostamist ja korrastamist ning loodab juba selle hooaja alguseks värskendatud slipikaardi kõigile huvilistele kättesaadavaks teha.
Trossi mereabi juht Rait Killandi selgitas, et täpne ülevaade slipikohtadest on hädavajalik selleks, et vajadusel saaks päästjad paadiga vette ka sellises kohas, kus päris sadamat ei olegi.
“Mõnikord on kõige kiirem viis merehädaliseni jõudmiseks maantee ja veetranspordi kombinatsioon. Seepärast on oluline, et päästjatel oleks olemas värske ja täpne teave kõigi võimalike paadi vette laskmise võimaluste kohta. Loodame oma liikmete, aga ka teiste vabatahtlike aktiivsele panusele slipiinfo kontrollimisel ja vajadusel värskendamisel,” rääkis Killandi.
Nii saab igaüks saab kaasa aidata ja vaadata, kas kodulähedase veeskamiskoha andmed on adekvaatsed. Vajadusel saab kaardile kandmata slipikoha ka lisada. Selleks mine aadressile trossi.ee/slipp ja vaata oma kodukoha ümbruse veeskamiskohad üle, sealsamas on ka juhend, kuidas slipiinfot edastada. Hea oleks, kui saaks lisada ka pildi, et teistel kasutajatel tekiks ettekujutus, kuidas ja mis paadiga sellelt slipilt vette saab.
Killandi märkis, et kuna tegemist on kõigile mõeldud avalikku turvalisust tõstva andmebaasiga, oleks hea lisada ka muud olulist infot iga slipi kohta, näiteks, et kas veeskamine tasuline või tasuta, kus treileri ja auto saab parkida ja mida tuleb slipi kasutamisel veel arvestada.
Trossi mereabi meeskond on slippide andmebaasi juba sisestanud info seni teadaolevate veeskamiskohade kohta Eesti randades ning loodab kasutajate aktiivsele kaasabile nende andmete täpsustamisel.