Mereriik Eesti: 241 sadamat
Eesti rannajoone pikkus koos saartega on ligi 3 800 kilomeetrit, saari on 2 317. Siseveeteede kogupikkus on üle 600 kilomeetri. Eesti maa pindala on 45 335 km² ja mereala 36 622 km². Eestis registris on 35 000 väikelaeva, purjekat ja paati, kokku 241 sadamas on väikelaevadele ligikaudu 3 500 kaikohta.
Vaata sadamate ametlikke andmeid siit: https://www.sadamaregister.ee/
Eesti sadamate edulugu
Eesti sadamatevõrgustiku areng läbi aastakümnete
Mereäärse maa sadamateta aastakümned
Mereala suuruse, saarte arvu ja teiste geograafiliste näitajate, samuti veesõidukite arvu järgi võiks Eesti olla arvestatav mereriik. Sellele vaatamata on sadamate ehitamine ja korrashoid olnud viimase 80 aasta jooksul tugevalt pärsitud, seda ühe erandiga: Pirita Olümpiapurjespordikeskus. Kuni taasiseseisvumiseni piiras sadamate ja üldse meresõidu arengut nõukogude liidu meresõidumonopol, milles tehti erand vaid olümpiamedaleid võimaldavale spordialale, sedagi väga range kontrolli all.
Süsteemne defitsiit
Vajadusest sadamad korrastada hakati rääkima üsna varsti pärast taasiseseisvumist. Omandireformi tõttu olid sadamad jõudnud väga erinevate omanike kätesse, alates eraisikutest ja -firmadest ning lõpetades sõjalaevastikuga. Vaatamata eklektilisele olukorrale ja rahapuudusele suudeti 1990-ndatel üht-teist ka rahastada. Valmis uus Kuressaare jahisadam, kasutamiskõlblikuks korrastati Lohusalu, Vergi, Kaberneeme väikelaevasadamad ning Haapsalu ja Pärnu jahtklubid. Hädapärases töökorras hoiti parvlaevasadamad Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja teiste asustusega väikesaarte mandriühenduse teenindamiseks.
30 miili kontseptsioon
Taasiseseisvuse esimese 20 aasta jooksul toimus sadamate rajamine ja korrastamine isevooluteed mööda ehk põhimõttel „kes saab, see teeb“. Oli edulugusid ja ebaõnnestumisi. Sageli nägi sadamapidaja naabersadamas vaenulikku konkurenti, kellelt tuli soome purjekas igal juhul enda poole meelitada. Esimese süsteemse väikelaevasadamate võrgustiku loomise kavani jõudis Eesti Vabariik aastatel 2010-2012 ning toonase majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juurde kokku kutsutud ümarlaua ääres olid juba ka jahtklubide ning väikelaevasadamate esindajad. Valmis riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“, mille osaks oli ka Eesti väikesadamate kontseptsioon. Toonase lähenemise keskne idee oli, et korralik sadam peab leiduma mitte pikema distantsi kui 30 meremiili järel, et ka purjelaev jõuaks normaalse päevateekonnaga järgmisse turvalisse sadamasse.
12 aastaga üle 12 uue sadama
Väikelaevasadamate võrgustiku kontseptsioon oli loodud, kuis selle rakenduskava jäi koostamata ning plaanid konkreetsete eelarvetega sidumata. EAS-s loodi mõned väikesadamate toetamise meetmed, kuid need jäid suurusjärgu võrra väiksemaks kui tegelik investeeringuvajadus. Sadamad asusid lisaraha otsima erinevatest euromeetmetest, sealhulgas InterReg Central Baltic, Est-Lat ning Euroopa Kalandusfond. Visa tööga suudeti väikeste projektide kaupa siiski arvestatav hulk sadamaid korrastada, erinevaid ehitus- ja parendusprojekte viidi ellu 132, uusi sadamaid valmis vähemalt 12. Siinkohal tuleb täpsustada, et tegelikult ühtegi päris uut sadamat ei olegi Eestis võimalik rajada, sest kõigis sadamaks kõlblikes asukohtades on kunagi ajaloo jooksul mingi sadam või paadilauter ka olnud. Kokku investeeriti perioodil 2015-2022 Eesti sadamatevõrgustikku üle 46 miljoni euro, 26 miljonit Euroopa Kalandusfondist ning 20 miljonit muudest meetmetest.